Ärkasin täna hommikul, peale väga head und telefonikõne peale. Imestasin, kui avastasin, et helistajaks on Siimu sõber Lefka. Võtsin kõne vastu ja Lefka küsis, kas ma olen kodus. Ma vastasin, et loomulikult ning ta lubas natukese aja pärast läbi tulla. Ma ei suutnud välja mõelda, et miks ta peaks minu ukse taha ilmuma. Korraks käis ka mõte, et äkki Siimu on midagi korraldanud, kuid kuna ma tean, et ta eriline romantik ei ole, ei hakanud oma mõtet edasi aretama. Siiski ei suutnud ma unustada seda, lootsin, et äkki ikkagi ongi Siimul mingi plaan,kuna ta teab, kui õnnetu ma olen, et pean naistepäeva ja sünnipäeva ilma temata veetma. Ja siis tuligi Lefka viie tulipunase roosiga ja ütles, et need on Siimult ja soovib mulle imelist naistepäeva. Ma ei suuda kirjeldada seda tunnet, mida ma sel hetkel tundsin. See tunne oli midagi erakordset. Ma armastan teda ja olen nii õnnelik, et hoolimata sellest, et ta sõjaväes on, suudab ta mind ikka üllatada ja iga päevaga õnnelikumaks teha :)
Aitäääh sulle kallis, aitääh ilusa naistepäeva eest (k)
No comments:
Post a Comment