Päris tihti piinavad mind imelikud unenäod. Ma ei tea kust need tulevad, kuid need segavad mu und. Näen unes inimesi, keda igatsen tohutult, kuid kui nad kui imekombel mu ellu läbi unenägude tagasi tulevad, käitun ma nii nagu ma ei ootaks neid sinna. Tunnen end nii halvasti, et ei saa kontrollida oma unenägusid. Saaksin ma seda teha, näitaksin ma välja kui väga ma hindan seda natukestki aega, mida ma saan veeta nende inimestega. Hommikuti ärgates tunnen end halvasti, et unes nii käitusin ning ei mõista, miks ma ei saa kontrollida oma tegusid ja sõnu. Samas olen õnnelik, et see oli ainult unenägu, sest kui see päriselt nii oleks, ei andestaks ma seda endale kunagi. Ma ei andestaks endale seda kõrkust ja ükskõiksust. Ma ei ole selline inimene. Ma olen sõbralik ja ma hoolin oma lähedastest, kuid unenägudes käitun ma täpselt vastupidi oma uskumustele ja seisukohtadele. Ma ei tea, mis minuga toimub, kuid tahaksin seda muuta. Tahaksin olla oma unenägudes sama inimene nagu ma olen päris elus.
Kuigi ma ei saa kontrollida seda, mida ma teen ja ütlen unenägudes, olen ma siiski küllaltki rahul, et need olemas on. Unenäod on minu võimalus kohtuda inimestega, kellega reaalses elus enam võimalik kohtuda ei ole.
No comments:
Post a Comment