Hetkel on mul koolis suhteliselt stressirohke periood, kuna on tulemas kaks eksamit ja lisaks on veel ka muid õppimisi. Neljapäeval olin täiesti liimist lahti, kuna avastasin, et mul on vaja ära teha üks kodune kontrolltöö, mis oli väga mahukas ning küllaltki keeruline. Emotsioonid keesid üle, mõtlesin, juba tõesti, et siit jookseb piir, kus ma enam ei jaksa.
Õhtul helistas mulle ka Kallis ning kuna ma olin endast suhteliselt väljas, valasin kogu oma viha ja pettumuse tema peale välja, kuigi tema ei olnud süüdi, et ma seda varem ei märganud ja et õpetaja sellest eriti juttu ei olnud teinud. Kahjuks ei suutnud ma aga end kontrollida ning seetõttu kannatas Siimu. Raske on mõnikord tulla toime nii kooli kui ka isikliku eluga, kuna mõlemad on tööd nõudvad. Püüan siiski mõlemaga toime tulla, sest mõlemad on minu jaoks olulised- haridus ja isiklik elu. Samas tunnen, et mõlemad kannatavad kohati, sest stressi on väga palju.
Loodan, et saan siiski hakkama mõlemaga, kuna mul on väga hea ja tark ema, kes mind ikka aeg ajalt kooliga aitab. Samuti aitas ta mind väga mu koduse kontrolltööga, kuna ma tõesti ei suutnud enam. Aga selleks meil ju meie emad ongi, et nad meid armastaksid, suunaksid, aitaksid, toetaksid. Mul on vedanud, sest mu ema aitab mind ikka palju. Mõnikord tunnen, et ka tema ei jaksa enam, kuid loodan, et siiski saame koos hakkama minu ja minu kooliga. Tulevikus aga loodan, et mul esineb võimalus oma ema kõige eest tänada, mis ta minu heaks on teinud, sest tean, et minu kasvatamine ei ole olnud meelakkumine.
Praegu saan aga öelda oma Emale ja Siimule suure aitäh, et nad minuga toime tulevad ja mind toetavad ja aitavad ning saavad hakkama mu järskude tuju muutustega.
No comments:
Post a Comment