Täna oli mul arengupsühholoogia eksam, milleks ma õppisin päris mitu päeva ning kui lõpuks seda sooritama läksin oma suure stressiga, olin pettunud kuina ei saanud oma teadmisi näidata, sest eksam oli küllaltki konkreetne ning vastused paarisõnalised. Niisiis oli mu suur õppimine ja stress ilma asjata.
Kuna ma olin eile õhtul suhteliselt suure pinge all, suutsin ka iga asja südamesse võtta ning selle tagajärjeks oli järjekordne mõttetu tüli. Ma ei suuda ju normaalselt rääkida, kui mul on pinged. Lootsin, et hommikul ärgates on asi parem, aga ei olnud. Tuju on siiamaani suhteliselt halb ning seda kõike lihtsalt unustada on raske. Tunnen, et ei suuda tulla toime iseendaga.
Tahaksin praegu poksikotti peksta, et seda kõike välja elada, mis minu sees on. Korraks suudan naeratada ja unustada, kuid pinged nii ei kao. Loodan, et homme on parem ja kui homme ei ole siis ülehomme ikka, kuigi uus eksam on tulekul ning peab õppima hakkama. Tahaks, et see oleks läbi ning saaksin normaalselt jälle inimestega suhelda, mitte lasta end igal pisiasjal häirida.
Edu mulle :)
No comments:
Post a Comment