Oma teise praktika viisin läbi Udriku Hooldekodus, mis mulle väga meeldis. Eriti meeldisid mulle minu kliendid. Nad olid väga sõbralikud ja huvitavad isiksused. Eriti jäi mulle meelde Slavik, kes mind pidevalt kuhugi kutsus. "Kuule, kas sa minuga jõulude ajal kirikusse tuled? Tahaks sinuga tantsida ka. Aga mis sa aastavahetusel teed*? Kas siis tantsime?" Ja nii viimased päevad. Kahjuks pidin keelduma, sest jõulud veetsin ma kodus oma lähedastega. Siiski olen kindel, et külastan veel Udriku Hooldekodu, sest lubasin paarile kliendile pildid viia ning samas miski kutsub mind sinna tagasi. Inimesed olid seal väga hoolivad ja rääkisid väga palju huvitavaid lugusid, mis mind väga köitsid. Sellistes kohtades praktikal käies, tunnen, et olen valinud hea eriala, sest ma naudin sellel alal töötamist. Paljud inimesed ei saa aru, kuidas ma suudan teistsuguste inimestega koos tööd teha. Mõned arvavad, et kui sul on puue, siis sa oled kohe imelik ja ei sobi ühiskonda. Mina aga arvan, et kellegil ei ole õigust inimesi hinnata ilma, et ta oleks nendega kokku puutunud. Kunagi arvasin ka mina, et ei suudaks sellist tööd teha, aga see oli eelarvamus. Öeldakse ju "Ära hinda raamatud selle kaante järgi" ja nii on ka inimestega. Enne peab neid tundma õppima, alles siis saab neid hinnata :)
No comments:
Post a Comment